Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Kuidas hingamisteed toimivad?

Hingamisteede ehitus

Hingamisteede alguspunkt on nina ja suu. Nina või suu kaudu sissehingatud õhk liigub mööda hingetoru kopsude suunas, läbides neelu ja kõri.

Hingetoru jaguneb vasakuks ja paremaks kopsutoruks ehk bronhiks. Need suubuvad kopsudesse.

Inimestel on kaks kopsu, mis paiknevad rindkereõõnes. Parem kops on vasakust suurem, sest valdav osa südamest asub vasakul pool. Paremal kopsul on kolm ja vasakul kaks sagarat.

Kopsudes jagunevad bronhid üha väiksemateks harudeks. Kõige väiksemad harud lõpevad pisikestes õhutaskutes, mida nimetatakse alveoolideks.

Hingamisteed sarnanevad tagurpidi kasvava puuga, mistõttu nimetatakse seda süsteemi sageli ka bronhiaalpuuks.

Iga bronhiooli lõpus on tuhandeid alveoole. Väljast ümbritsevad neid tihedalt verekapillaarid, mis moodustavad alveoolide ümber võrgu. Selle kaudu toimub sissehingatud hapniku liikumine verre ning süsihappegaasi liikumine alveoolidesse. Keha korralikuks talitlemiseks on väga oluline, et hapniku sissehingamine ja süsinikdioksiidi väljahingamine toimuks korrapäraselt.

Ülakeha skeem, millel on näidatud hingamisteede ülesehitust
Ülakeha skeem, millel on näidatud hingamisteede ülesehitust

Hingamisteede ehitus: 1. Nina 2. Suu 3. Kõri 4 Hingetoru 5. Kops 6. Bronhid

Kuidas hingamisteed end ärritajate eest kaitsevad?

Hingamisteed kaitsevad end ärritajate eest mitmel moel.

Peamiselt toimub see nina, limaskestade ja köhimise abil.

Hingamisteede ülesanne

Hingamisteede peamine ülesanne on varustada vereringet hapnikuga ja eemaldada süsihappegaasi. Sissehingatav õhk sisaldab hapnikku. Hapnik jõuab alveoolide kaudu vereringesse ja sealt edasi kõikide kudedeni.

Illustratsioonil on kujutatud hingamisteede lähivaadet nina ja suu piirkonnas
Illustratsioonil on kujutatud hingamisteede lähivaadet nina ja suu piirkonnas

Nina

Nina toimib sissehingamisel filtrina, mis takistab suurte osakeste sattumist alumistesse hingamisteedesse.

Illustratsioonil on kujutatud lima ja bronhide sisepinda katvaid väikesi karvakesi, mida nimetatakse ripsepiteeliks
Illustratsioonil on kujutatud lima ja bronhide sisepinda katvaid väikesi karvakesi, mida nimetatakse ripsepiteeliks

Limaskestad ja ripsepiteel

Kui ärritav osake satub bronhidesse, jääb see limaskesta katva õhukese limakihi külge kinni.

Lima ehk mutsiin on eritis, mida nimetatakse ka rögaks.

Bronhide sisekülge katvad karvataolised moodustised (ripsepiteel) suunavad lima pidevalt mööda hingamisteid ülespoole kurgu suunas, kus see neelatakse alla.

An illustration shows a man coughing into his closed hand because of an irritant in his airways
An illustration shows a man coughing into his closed hand because of an irritant in his airways

Köhimine

Ka köhimine toimib hingamisteede kaitsemehhanismina. Köha tekib hingamisteede ärrituse tagajärjel ja see aitab ärritaja eemaldada.