Mis on köhimine?
Köhimine on äkiline ja tugev õhu väljapaiskumine kopsudest, mis puhastab ja kaitseb hingamisteid ärritajate eest. Köhimine võib-olla nii keha automaatne reaktsioon ärritajale kui ka inimese poolt tahtlikult esile kutsutud.
Köha võib olla ärritav ja kuiv või produktiivne ja rögaeritusega. Röga ehk sekreet koosneb limast, limaskesta limarakkudest, ning sissehingatud võõrosakestest. Röga võib olenevalt põhjusest olla läbipaistev, kollakasroheline või verine.
Köhimine on ka üks kõige levinumaid põhjuseid, miks inimesed arsti juurde pöörduvad.
Köha võib olla väga piinav ja segada und. Väga tugev köha võib põhjustada isegi rindekerevigastusi ning ribimurde. Samas kui köha areneb aeglaselt, mitmekümne aasta jooksul, näiteks suitsetajatel, siis inimene ise ei pruugi seda tähelegi panna.
Miks me köhime?
Köhimine aitab puhastada hingamisteid ärritajatest ning takistab nende jõudmist kopsudesse. Ärritajaks võib olla hingamisteedesse sattunud võõrkeha või tekkinud röga. Vanemad lapsed ja täiskasvanud köhivad tavaliselt röga välja, samas kui nooremad lapsed kipuvad selle alla neelama.
Köha, millega kaasneb eritis, loetakse produktiivseks ehk lahtiseks köhaks.
Hingamisteed on vooderdatud väikeste karvakestega, mida nimetatakse ripsmeteks. Need liiguvad edasi-tagasi ja on kaetud limaga.
Kui hingamisteedesse satub ärritaja, siis jääb see kinni ripsmeid katvasse õhukesse limakihti ning takistab nende liikumist sügavamale hingamisteedesse.
- Bronhioolide sisepind
- Õhuke limakiht
- Ripsmed (ripsepiteel)
- Bronhioolide limaskest