Krooniline bronhiit
Mis on krooniline bronhiit?
Kroonilise bronhiidiga on tegemist siis, kui seda esineb järjepidevalt vähemalt kolmel kuul aastas ja vähemalt kahel järjestikusel aastal. Selle haiguse korral on bronhide limaskestad pidevalt ärritunud ja põletikulised.
Kroonilise bronhiidi põhjused
Krooniline bronhiit võib tekkida siis, kui ollakse pikka aega kokku puutunud hingamisteid ärritavate teguritega.
Kroonilise bronhiidi peamine põhjus on suitsetamine, nii aktiivne kui ka passiivne. Aga ka paljud teised sissehingatavad kahjulikud ained, näiteks mürgised kemikaalid, sudu ja tööstuslikud saasteained võivad põhjustada kroonilist bronhiiti.
Kuidas mõjutab krooniline bronhiit organismi?
Selle haiguse korral on bronhide limaskestad pidevalt ärritunud ja põletikulised, mille tagajärjel eritub rohkesti lima. Lima rohkenemine ja limaskestade turse raskendavad hapniku liikumist verre ja süsihappegaasi eemaldumist.
Kroonilise bronhiidi sümptomid
Alguses võivad sümptomid puududa või olla kerged. Haiguse edenedes muutuvad sümptomid tavaliselt tõsisemaks ja raskemaks. Nendeks sümptomiteks võivad olla:
- Rohke rögaeritusega köha
- Vilistav hingamine
- Õhupuudus
- Rindkere pingsustunne
Kroonilise bronhiidi raskusaste
Kroonilist bronhiiti põdevad inimesed nakatuvad kergemini ka hingamisteede viirusinfektsioonidega. Raskematel juhtudel võib kroonilise bronhiidi tagajärjel tekkida kehakaalu langus, lihasnõrkus ning jalgade turse.
Kroonilise bronhiidi riskitegurid
Kroonilise bronhiidi riskitegurid on järgmised:
- Suitsetamine; 75% kroonilist bronhiiti põdevatest inimestest suitsetavad
- Passiivne suitsetamine, kokkupuude saaste- ja keemiliste ainetega
- Vanus. Enamus kroonilist bronhiiti põdevatest inimestest on üle 40-aastased
- Astma
- Varasemalt (sh lapsena) põetud korduvad hingamisteede infektsioonid
Ennetamine:
Suitsetajate puhul on kõige tähtsam suitsetamine lõpetada. Soovitatav on vältida ka passivset suitsetamist ning tolmu, saasteainete ja keemiliste aurude ja muude hingamisteede ärritajate keskel viibimist.